Terrassi ehituse materjalid ja vundament – millest valik sõltub

Karkassi materjalid
Enamikul terrassidel on kandekarkass immutatud okaspuust (mänd), kuna see on odav ja piisavalt tugev tavapärase koormuse jaoks. Suuremate või kõrgemate terrasside puhul, samuti kui peale tuleb raske koormus (nt vann, jacuzzi), kasutatakse tugevama vastupidavuse huvides tsingitud terasest või alumiiniumist karkassi – need ei mädane ega vaja hooldust, kuid on kallimad.

Laudise materjalid

• Immutatud okaspuu laudis – odavaim, vajab regulaarset hooldust.
• Termopuit (mänd, saar, haab) – stabiilsem, vastupidavam, kuid kallim.
• Eksootiline kõvapuit (nt bangkirai, garapa, ipe) – väga vastupidav ja tihe, minimaalne hooldusvajadus, kuid kõrge hind ja kaal.
• Komposiitlaudis (WPC, puidu-plasti segu) – ei mädane, ei vaja õlitamist, kuid on kallim algselt ja käitub temperatuurimuutustel teisiti (paisub-tõmbub rohkem kuumuses).

Vundamendi tüübid ja valiku alused

• Punktvundament (betoonist postialused) – klassikaline lahendus madalatele, maapinnalähedastele terrassidele.
• Kruvivundament (kruvitavad terrassipostid/screw piles) – kiire paigaldada, ei vaja kaevetöid ega betooni kõvenemise ootamist, sobib hästi ebatasasele või pehmele pinnasele.
• Lintvundament – kasutatakse, kui terrass on kõrgel, suure koormusega või ehitatakse tihedalt vastu maja vundamenti.
• Fibo plokkidest vundament – kasutatakse, kui terrass tuleb pigem väiksem, samuti väiksema kandekoormusega ning pinnas on piisavalt tugev.

Valik sõltub:

• pinnase kandevõimest – savine või vettpidav pinnas vajab sügavamaid või laiemaid toetuspindu;
• külmumissügavusest – Eestis on see orienteeruvalt 1–1,2 m, ja kui toetuspunktid ei ulatu piisavalt sügavale, võib pinnase külmakerge terrassi aja jooksul kallutada;
• terrassi kõrgusest maapinnast – mida kõrgemal, seda olulisem on kandekarkassi jäikus ja tuulekoormus;
• terrassi kasutuskoormusest – kas peale tuleb raskeid esemeid (vann, suur grillikompleks, palju külalisi korraga).

Materjalide tüüpspetsifikatsioonid

• Kandvad talad: 45×95 mm kuni 45×145 mm, olenevalt sillest ja koormusest.
• Toestuspostid: tavaliselt 95×95 mm või 100×100 mm.
• Laudise paksus: 26–28 mm rihveldatud pealispinnaga terrassilaudisel; komposiitlaudisel oleneb tootja spetsifikatsioonist (tihti 22–25 mm).

Karkassi vahe (talade samm)
Kui laudis paigaldatakse otse (90° nurga all) talade suhtes, piisab tavaliselt 40–60 cm sammust. Kui laudis pannakse diagonaalselt (nt 45° nurga all), tuleb samm vähendada 30–35 cm peale, kuna diagonaalpaigaldusel on toetuspunktide vahe laual endal suurem. Komposiitlaudise puhul tuleb alati järgida tootja juhendit – enamasti nõutakse tihedamat sammu (30–40 cm) suurema paisumise/nõrgema jäikuse tõttu.

Lisaks on oluline jätta karkassi ja pinnase vahele ventilatsiooniruumi vähemalt 10–15 cm, et vältida niiskuse kogunemist karkassi alla ja pikendada konstruktsiooni eluiga. Samuti peaks terrassi all asuv pinnas dreenima vett, ehk mõistlik oleks sinna teha killupadi.